teisipäev, 24. november 2015

Sissejuhatus

21. oktoobril, 2015. aastal kinnitas Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja käskkirja nr 188, millega määrati Kolga aleviku Kolga metskond 15 kinnistule Eesti suurim võimalik sigade aafrika katku tõrje käigus hukatud loomade matmispaik.

Nimetatud kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi piiril nii Eesti kui ka rahvusvaheliste turistide poolt aktiivselt külastatava turismiobjekti Viru raba kõrval ehk Viru raba parkla vastas üle Loksa maantee. Matmispaik on kavandatud ulatuslike metsamassiivide alale kaitsealusesse metsa, mille naaberkinnistule jäävad Lahemaa rahvuspargi Viru raba sihtkaitsevöönd ja Natura 2000 loodus- ja linnualad ning mis üheskoos moodustavad olulise rohekoridori loomade rändeks. Matmispaiga kinnistu on populaarne metsa kõrvalsaaduste kogumise ja aktiivse puhkuse harrastamise kohana.

Kolga matmispaik on ainus Harjumaal ja selle kavandatud maht on 5 000 tonni ehk ca 80 000 siga.  Kuna kolme maakonda – Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa – matmispaiku planeeritud ei ole, siis tuleb Kolgal kanda ka matmispaiga rolli naabermaakondades surnud ja hukatud sigade jaoks.

Kuigi Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaametiga on tegelenud võimalike katkusigade matmispaikade kaardistamisega juba 2014. aastast, ei ole avalikkust otsustusprotsessi kaasatud. Piirkonna elanikud said matmspaiga kavandamisest teada alles pärast otsuse vastuvõtmist ajakirjanduse vahendusel. Kolga piirkonna külad (Kolga alevik, Vahastu, Mustametsa, Uuri, Hirvli, Pudisoo, Kahala ja Vanaküla külad) on 18.11.2015 avaldanud vastuseisu matmispaiga rajamisele Kolga metskond 15 kinnistule oma pöördumises Veterinaar- ja Toiduametile ja taotlenud Kolga matmispaiga väljaarvamist katkusigade võimalike matmispaikade nimestikust.


Käesolev blogi on loodud eesmärgiga jagada Kolga matmispaigaga seotud olulist ja operatiivset infot nii Kolga piirkonna külade elanikele kui ka üldsusele laiemalt.




1 kommentaar:

  1. Kodust kaugel eemal olles, hakkasin selle peale mõelnud, et mis see katkusigade matmine üldse loodusele ja ühiskonnale teeb? Esialgu ei suutnud seisukohta võtta, aga sügavama analüüsi tulemusena leian, et Veterinaar- ja Toiduamet ei adu oma otsuse ulatust ja vaevalt on selleks tehtud ka keskkonnamõjude hindamine, mis võiks antud eelnõule eelneda. Õnneks tuleb kõrval asuvast dokumentatsioonist välja, et Keskkonnaamet, mis kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse on vähemalt õigel teel.

    Esmapilgul jääb mulje, et Veterinaar- ja Toiduamet tegi kiirustatud otsuse, ega arutanud seda läbi Keskkonnaministeeriumiga ja nüüd ollakse põhimõtteliselt sellises olukorras, et VTA kinnitas nimekiraja, aga KA ei ole veel seisukohta võtnud.

    Igaljuhul, iga sellise ulatusliku matmisala loomiseks peab läbi viima "Keskkonnamõjude hindamise," ja kui seda ei tehta, näen ma riigi poolset seaduse rikkumist. loodetavasti riik nii rumal ei ole ja asju juhib ikka Keskkonnaameti spetsialistid, kes on üldjuhul pädevad. Kes siis veel kursis pole, siis Keskkonnamõjude hindamist tuleb läbi viia igas olukorras, kus nähakse ohtu keskkonnale ja eriti veel Natura 2000 rohevõrgustikule. Keskkonnamõjude hindamisest saab lähemalt lugeda Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (http://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine) ja Riigiteatajast (https://www.riigiteataja.ee/akt/867983). Igal juhul peab kaasatud ka avalikkus ja sellega peab arvestama.

    Esmapilgul jääb mulje, et Veterinaar- ja Toiduamet tegi kiirustatud otsuse, ega arutanud seda läbi Keskkonnaministeeriumiga ja nüüd ollakse põhimõtteliselt sellises olukorras, et VTA kinnitas, aga KA ei oska veel selle käskkirjaga suurt midagi tarka ettevõtta, sest nagu käskkirja pealkirigi ütleb, on tegu "Võimaliku matmiskohtadega." Ja kas RMK'l (Riigimetsa Majandamise Keskus) on ka selle juures mingi sõnaõigus?

    Minu arvates, peaks ikka padu rumal olema, et lahemaa serva liivasesse pinda ulatusliku katkusigade matmispaiga teeks. Esiteks, uue augu kaevamine iseenesest on juba halb mõte, Tallinna, Kuusalu, Narva mnt ümbruses on vanu karjääre küll, ka sellised, mis asuvad inimasustusest 10km kaugusel, kus põhjaveerežiim on juba niikuinii rikutud js ilmetud karjääriaugud saavad uue (huumusliku) katte.

    Aga jah, selleks, et keskkonnamõjude ja -ohtudest edasi rääkida, peab läbi viima "keskkonnamõjude hindamise."

    Aga mina veel nii paaniliselt asja ei suhtuks. Eesti riik ja selle ametnikud ei ole päriselt päris rumalad kui lõplikke otsuseid teevad ikkagi oma ala spetsialistid ja siin jään lootvalt Keskkonnaameti poole vaadata. Aga igal juhul valvel peab ikka olema. Jumal seda teab, millist eestlaslikku paanikat see seakatk meie riigiametnikes põhjustada võib.

    Kuldar Pärn


    VastaKustuta